Samblad
Paljas hammassammal Odontoschisma denudatum
Kasvab niisketes sega- ja okasmetsad, ka kõdusoometsades. Vanadel lamatüvedel ja maapinnal ning võib selle ulatuslikult katta, nagu kännukatik, aga sageli pisikeste laikudena. Võsude tippudes on ohtralt kollakasrohelisi sigikehi, mis on hästi märgatavad. Vähearvukas.
Sulgjas õhik Neckera pennata
Kasvab leht- ja segametsades, lehtpuude tüvedel, peamiselt haaval ja laialehistel puudel, harva kividel. Vanades haavikutes ja laialehistes metsades sage. Kasvab 10-30 cm laikudena tüvedel, mis natuke eenduvad ja moodustavad nn „riiuleid“. Tavaline.
Harilik kariksammal Frullania dilatata
Kasvab lehtpuude, peamiselt haabade ja laialehiste puude tüvedel. Liibuvate tume-punakaspruunide kuni roheliste ebakorrapäraselt sulgjalt harunevate võsudega. Lääne-Eesti haavikutes sage, mujal Eestis vähearvukas.
Harilik paelsammal Metzgeria furcata
Kasvab segametsades ja laialehistes metsades, kas puutüvedel (pms haab, tamm, pärn) või kividel. Heleroheline tallus, mis moodustab astmeid. Läänepoolse levikuga. Vähearvukas.
Harilik säbrik Ulota crispa
Kasvab erinevates metsades lehtpuude (pms haab) ja kuuskede tüvedel ja okstel, samuti sarapuude okstel. Kuni 3 cm suuruste padjanditena, lehed on kuivalt krässus. Tavaline.
Harilik valvik Leucobryum glaucum
Kasvab heleroheliste mätastena maapinnal, mis on kuni 50 cm kõrgused, enamasti kuni 20 cm. Levinud peamiselt niiskemates metsatüüpides, aga võib leida ka palumetsadest. III kaitsekategooria. Harilik valvik oli aasta sammal 2020. Läänepoolse levikuga. Vähearvukas.
Kännukatik Nowellia curvifolia
Kõige tavalisem vääriselupaikade tunnusliik, kes kasvab erinevat tüüpi sega- ja okasmetsades. Kasvab kõdupuidul, eriti okaspuu lamapuidul. Roheliste kuni punakaspruunide nöörjate võsudega sammal (meenutab punupatse). Vana ja koorevaba lamapuitu indikaatorliik, kelle ohtrus näitab sobiva substraadi hulka. Tavaline.
Laiahõlmalina rikardia Riccardia latifrons
Kasvab niisketes metsades, kus on tugevasti kõdunenud lamapuitu, harva ka maapinnal. Tumeroheline või sinakasroheline, tavaliselt 5-20 cm suuruste ebakorrapäraste laikudena. Tallus on ebakorrapäraselt harunenud, keskmiselt 5-8 mm pikkune. Vähearvukas.
Kämmalrikardia Riccardia palmata
Kasvab samades metsades, kus laiahõlmaline rikardia ja mõlemad liigid võivad kasvada koos samal tüvel. Rohkem niisketes metsades, kus on tugevasti kõdunenud lamapuitu. Tumeroheline või sinakasroheline, tavaliselt 5-10 cm suuruste ebakorrapäraste laikudena. Tallus on sõrmjalt harunenud (visuaalselt on näha palju väikesi „sõrmi“), keskmiselt 5-8 mm pikkune. Vähearvukas.
Roheline hiidkupar Buxbaumia viridis
Kasvab viljakates kuuse-segametsades ja loometsades tugevasti kõdunenud lamapuidul, peamiselt kuusel. Liik on ainult hilissügisel leitav ja määratav roheliste eoskuparde järgi, mis on kuni 1 cm pikkused ja kasvavad punaka jala tipus. Liiki on leitud peamiselt läänesaartelt: Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu. Mandri-Eestist on teada üksikud leiukohad Lääne-, Rapla- ja Järvamaal. I kaitsekategooria. Väga haruldane.
Roomav soomik Lepidozia reptans
Kasvab erinevates varjukates metsades, eriti vanades sega- ja okasmetsades lagunenud lamapuidul, harvem maapinnal või puutüve kaelal. Roheline, kasvab enamasti 5-30 cm ebakorrapäraste laikudena. Hõredalt harunevate roomavate võsudega sammal, mis meenutab kalarootsusid. Tavaline.
