Harilik koobassamblik Thelotrema lepadinum
Kasvab leht- ja segametsades, peamiselt niiskemates kasvukohtades, nagu soostuvad metsad ja soovikumetsad. Liik on sagedasem sanglepal, aga kasvab ka saarel, pärnal ja mitmetel teistel lehtpuudel. Tallus koorikjas, valkjashall kuni kreemikas. Viljakehad asuvad koopataolistes tallusenäsades läbimõõduga 1-2 mm, mis meenutavad üldilmelt tõruvähki või vulkaani. Haruldane põlismetsade tunnusliik.
Harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria
Kasvab vanemates leht- ja segametsades, puisniitudel ning parkides. Peamiselt vanadel haabadel ja laialehistel puudel tammel, saarel, jalakal ja vahtral. Alusmetsas ka pihlakal ja sarapuul. Tallus lehtjas, kuni 30 cm läbimõõduga, hõlmad kuni 3 cm laiused. III kaitsekategooria. Vähearvukas.
Harilik rabasamblik Icmadophila ericetorum
Eelistab niiskeid kasvukohti – enamik leide raba- ja rabastuvatest metsadest. Kasvab peamiselt kõduneval puidul, aga ka maapinnal. Tallus koorikjas, teraline või ebatasane, rohekas- kuni valkjashall. Viljakehad kuni 2(3) mm suurused ja heleroosakad. Haruldane.
Härma-kiiriksamblik Opegrapha varia
Kasvab peamiselt leht- ja segametsades ning laialehistes metsades, peamiselt saare ja jalaka tüvedel. Tallus hele või hallikas. Viljakehad on mustad ja piklikud, 2-3 mm pikkused. Väga vanade saarte tüvedel kasvab sageli suurte laikudena. Vähearvukas.
Jahu-hallsamblik Hypogymnia physodes
Kasvab peamiselt vanades männikutes ja männi-segametsades. Kõige sagedasem männil, harvem kasel. Tallus lehtjas, kuni 8 cm läbimõõduga ja hall, talluse keskosas terajad soreedid (purune keskosa). Vähearvukas.
Kuuse-nublusamblik Lecanactis abietina
Kasvab vanades okas- ja segametsades, eelkõige kuusel. Põlis- ja loodusmetsades kasvab ka teistel puuliikidel, nt sanglepal, kasel ja saarel. Tallus on õhuke, jahujas ja valkjashall või kerge lillaka varjundiga. Tallusel nähtavad väikesed valged täpikesed, läbimõõdus ca 0,3 mm (pükniidid). Näpuga tugevasti üle talluse tõmmates muutub see kollaseks. Põlismetsas kasvab tüvedel kuni 10 meetri kõrgusele, aga enamasti siiski ainult tüve alaosas.Üks sagedamini leitavaid vääriselupaikade tunnusliike, aga liigi ohtrus viitab metsamaa põlisusele ja jäänukmetsadele.
Sire varjusamblik Chaenotheca gracilenta
Kasvab niisketes vanades metsades tuuleheitejuurestikel. Tallus on (tume)roheline ja viljakehad nööpnõela kujulised, kuni 7-8 mm pikkused, mille jalg on mustjas ja peaosa hele või beez. Varasem nimi oli sire säärsamblik. II kaitsekategooria. Haruldane.
Harilik kariksammal Frullania dilatata
Kasvab lehtpuude, peamiselt haabade ja laialehiste puude tüvedel. Liibuvate tume-punakaspruunide kuni roheliste ebakorrapäraselt sulgjalt harunevate võsudega. Lääne-Eesti haavikutes sage, mujal Eestis vähearvukas.
Harilik paelsammal Metzgeria furcata
Kasvab segametsades ja laialehistes metsades, kas puutüvedel (pms haab, tamm, pärn) või kividel. Heleroheline tallus, mis moodustab astmeid. Läänepoolse levikuga. Vähearvukas.
Harilik säbrik Ulota crispa
Kasvab erinevates metsades lehtpuude (pms haab) ja kuuskede tüvedel ja okstel, samuti sarapuude okstel. Kuni 3 cm suuruste padjanditena, lehed on kuivalt krässus. Tavaline.
Harilik valvik Leucobryum glaucum
Kasvab heleroheliste mätastena maapinnal, mis on kuni 50 cm kõrgused, enamasti kuni 20 cm. Levinud peamiselt niiskemates metsatüüpides, aga võib leida ka palumetsadest. III kaitsekategooria. Harilik valvik oli aasta sammal 2020. Läänepoolse levikuga. Vähearvukas.
Kännukatik Nowellia curvifolia
Kõige tavalisem vääriselupaikade tunnusliik, kes kasvab erinevat tüüpi sega- ja okasmetsades. Kasvab kõdupuidul, eriti okaspuu lamapuidul. Roheliste kuni punakaspruunide nöörjate võsudega sammal (meenutab punupatse). Vana ja koorevaba lamapuitu indikaatorliik, kelle ohtrus näitab sobiva substraadi hulka. Tavaline.
Laiahõlmalina rikardia Riccardia latifrons
Kasvab niisketes metsades, kus on tugevasti kõdunenud lamapuitu, harva ka maapinnal. Tumeroheline või sinakasroheline, tavaliselt 5-20 cm suuruste ebakorrapäraste laikudena. Tallus on ebakorrapäraselt harunenud, keskmiselt 5-8 mm pikkune. Vähearvukas.
Roheline hiidkupar Buxbaumia viridis
Kasvab viljakates kuuse-segametsades ja loometsades tugevasti kõdunenud lamapuidul, peamiselt kuusel. Liik on ainult hilissügisel leitav ja määratav roheliste eoskuparde järgi, mis on kuni 1 cm pikkused ja kasvavad punaka jala tipus. Liiki on leitud peamiselt läänesaartelt: Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu. Mandri-Eestist on teada üksikud leiukohad Lääne-, Rapla- ja Järvamaal. I kaitsekategooria. Väga haruldane.
Roomav soomik Lepidozia reptans
Kasvab erinevates varjukates metsades, eriti vanades sega- ja okasmetsades lagunenud lamapuidul, harvem maapinnal või puutüve kaelal. Roheline, kasvab enamasti 5-30 cm ebakorrapäraste laikudena. Hõredalt harunevate roomavate võsudega sammal, mis meenutab kalarootsusid. Tavaline.
Eenduv kuusetaelik Phellinus abietis
Kasvab kuusikutes ja kuuse-segametsades, ainult kuusel. Leitud peamiselt palu-, laane- ja salumetsadest. (Hele)pruun viljakeha on mitmeaastane ja eenduv või osaliselt liibuv, sageli on mitu viljakeha lähestikku. Kasvab vanade kuuskede tüvedel, sageli oksakaeltes, aga ka lamatüvedel ja tüügastel. Vähearvukas.
Haavanääts Junghuhnia pseudozilingiana
Kasvab viljakates vanades haava-segametsades, peamiselt salu- ja laanemetsades. Viljakeha on üheaastane, liibuv, sitke, valge ja see kasvab haavataeliku viljakehadele. Liik avastati ja kirjeldati esmakordselt Eestis seenevana Erast Parmasto poolt. III kaitsekategooria. Eestis idapoolse levikuga ja vähearvukas.
Roosa pess Fomitopsis rosea
Kasvab vanades viljakates metsades lamapuidul, peamiselt kuusel. Viljakehad on mitmeaastased, tavaliselt 3-6 cm suurused. Viljakeha alakülg on roosa, pealt mustjaspruun. Idapoolses Eestis on liik vähearvukas, aga läänepoolses Eestis haruldane.
Roostetorik Pycnoporellus fulgens
Kasvab vanades viljakates metsades lamapuidul, peamiselt kuusel, vähem männi ja haava lamapuidul. Viljakehad on üheaastased, tavaliselt 3-8 cm suurused. Eredavärvilise oranži viljakehaga. Kübarjaid või poolliibuvaid viljakehi võib leida juulist oktoobrini. Idapoolses Eestis on liik vanades metsades vähearvukas, aga läänepoolses Eestis haruldane.
Taiga-peenpoorik Skeletocutis odora
Kasvab vanades viljakates metsades, peamiselt laane- ja salumetsades. Lamapuidul, peamiselt kuusel ja haaval. Üheaastane viljakeha on liibuv ja valge, kuivades muutub kõvaks ja tumeneb pruunikaskreemiks. Viljakeha paksus on 3-10 mm, millel on piklikud torukesed ja need võivad moodustada astmeid. III kaitsekategooria. Haruldane.
Tumepruun taelik Phellinus ferrugineofuscus
Kasvab viljakates kuusikutes ja kuuse-segametsad. Kuuse lamatüvedel, harva männil. Tume- või kohvipruun, üheaastane ja liibuva viljakehaga. Võib kasvada väikse laiguna või katta 1-2 m ulatuses lamatüve alakülje. Idapoolse levikuga. Vähearvukas.
Harilik jugapuu Taxus baccata
Igihaljas okaspuu, kes Eestis kasvab tavaliselt kuni 10 m kõrguseks, kuid alusmetsas on sageli põõsakujulise vormina. Tüve koor on hallikaspruun. Okkad on lapikud, kuni 4 cm pikkused ja 3 mm laiused. Läänepoolse levikuga, leiukohad pms Saare- ja Hiiumaal. Haruldane.
Harilik luuderohi Hedera helix
Varred roomavad või ronivad puutüvedel lisajuurte abil, kasvab erinevate puuliikide tüvedel, pms tammel ja kuusel. Lehed on nahkjad, igihaljad ja 4–10 cm pikkused. Õied on kollakasrohelised ja väikesed, õitseb sügisel septembris ja oktoobris. Eestis on levinud ainult lääne-Eestis, peamiselt Saare- ja Hiiumaal. II kaitsekategooria. Vähearvukas.
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus
Käpaline, kes on omapärase õie tõttu kergesti äratuntav – õis on kingakujuline, see on 4–6 cm pikk. Kasvab salumetsades ja puisniitudel, samuti loometsades. Läänepoolse levikuga, kus on paiguti tavaline, aga mujal Eestis vähearvukas. II kaitsekategooria.
Väike-punalamesklane Cucujus cinnaberinus
Punane mardikas, kes on 1-1,5 cm pikkune. Elab vanadel haavatüügastel või surnud haabadel. Kogu Euroopas haruldane ja kaitstav põlismetsadega seotud väga silmatorkava välimusega mardikaliik. II kaitsekategooria. Väga haruldane.
