Harilik kariksammal Frullania dilatata

Kasvab lehtpuude, peamiselt haabade ja laialehiste puude tüvedel. Liibuvate tume-punakaspruunide kuni roheliste ebakorrapäraselt sulgjalt harunevate võsudega. Lääne-Eesti haavikutes sage, mujal Eestis vähearvukas.

Harilik paelsammal Metzgeria furcata

Kasvab segametsades ja laialehistes metsades, kas puutüvedel (pms haab, tamm, pärn) või kividel. Heleroheline tallus, mis moodustab astmeid. Läänepoolse levikuga. Vähearvukas.

Harilik säbrik Ulota crispa

Kasvab erinevates metsades lehtpuude (pms haab) ja kuuskede tüvedel ja okstel, samuti sarapuude okstel. Kuni 3 cm suuruste padjanditena, lehed on kuivalt krässus. Tavaline.

Harilik valvik Leucobryum glaucum

Kasvab heleroheliste mätastena maapinnal, mis on kuni 50 cm kõrgused, enamasti kuni 20 cm. Levinud peamiselt niiskemates metsatüüpides, aga võib leida ka palumetsadest. III kaitsekategooria. Harilik valvik oli aasta sammal 2020. Läänepoolse levikuga. Vähearvukas.

Kännukatik Nowellia curvifolia

Kõige tavalisem vääriselupaikade tunnusliik, kes kasvab erinevat tüüpi sega- ja okasmetsades. Kasvab kõdupuidul, eriti okaspuu lamapuidul. Roheliste kuni punakaspruunide nöörjate võsudega sammal (meenutab punupatse). Vana ja koorevaba lamapuitu indikaatorliik, kelle ohtrus näitab sobiva substraadi hulka. Tavaline.

Laiahõlmalina rikardia Riccardia latifrons

Kasvab niisketes metsades, kus on tugevasti kõdunenud lamapuitu, harva ka maapinnal. Tumeroheline või sinakasroheline, tavaliselt 5-20 cm suuruste ebakorrapäraste laikudena. Tallus on ebakorrapäraselt harunenud, keskmiselt 5-8 mm pikkune. Vähearvukas.

Roheline hiidkupar Buxbaumia viridis

Kasvab viljakates kuuse-segametsades ja loometsades tugevasti kõdunenud lamapuidul, peamiselt kuusel. Liik on ainult hilissügisel leitav ja määratav roheliste eoskuparde järgi, mis on kuni 1 cm pikkused ja kasvavad punaka jala tipus. Liiki on leitud peamiselt läänesaartelt: Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu. Mandri-Eestist on teada üksikud leiukohad Lääne-, Rapla- ja Järvamaal. I kaitsekategooria. Väga haruldane.

Roomav soomik Lepidozia reptans

Kasvab erinevates varjukates metsades, eriti vanades sega- ja okasmetsades lagunenud lamapuidul, harvem maapinnal või puutüve kaelal. Roheline, kasvab enamasti 5-30 cm ebakorrapäraste laikudena. Hõredalt harunevate roomavate võsudega sammal, mis meenutab kalarootsusid. Tavaline.