Samblikud

Harilik koobassamblik Thelotrema lepadinum

Kasvab leht- ja segametsades, peamiselt niiskemates kasvukohtades, nagu soostuvad metsad ja soovikumetsad. Liik on sagedasem sanglepal, aga kasvab ka saarel, pärnal ja mitmetel teistel lehtpuudel. Tallus koorikjas, valkjashall kuni kreemikas. Viljakehad asuvad koopataolistes tallusenäsades läbimõõduga 1-2 mm, mis meenutavad üldilmelt tõruvähki või vulkaani. Haruldane põlismetsade tunnusliik.

Harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria

Kasvab vanemates leht- ja segametsades, puisniitudel ning parkides. Peamiselt vanadel haabadel ja laialehistel puudel tammel, saarel, jalakal ja vahtral. Alusmetsas ka pihlakal ja sarapuul. Tallus lehtjas, kuni 30 cm läbimõõduga, hõlmad kuni 3 cm laiused. III kaitsekategooria. Vähearvukas.

Harilik rabasamblik Icmadophila ericetorum

Eelistab niiskeid kasvukohti – enamik leide raba- ja rabastuvatest metsadest. Kasvab peamiselt kõduneval puidul, aga ka maapinnal. Tallus koorikjas, teraline või ebatasane, rohekas- kuni valkjashall. Viljakehad kuni 2(3) mm suurused ja heleroosakad. Haruldane.

Härma-kiiriksamblik Opegrapha varia

Kasvab peamiselt leht- ja segametsades ning laialehistes metsades, peamiselt saare ja jalaka tüvedel. Tallus hele või hallikas. Viljakehad on mustad ja piklikud, 2-3 mm pikkused. Väga vanade saarte tüvedel kasvab sageli suurte laikudena. Vähearvukas.

Jahu-hallsamblik Hypogymnia physodes

Kasvab peamiselt vanades männikutes ja männi-segametsades. Kõige sagedasem männil, harvem kasel. Tallus lehtjas, kuni 8 cm läbimõõduga ja hall, talluse keskosas terajad soreedid (purune keskosa). Vähearvukas.

Kuuse-nublusamblik Lecanactis abietina

Kasvab vanades okas- ja segametsades, eelkõige kuusel. Põlis- ja loodusmetsades kasvab ka teistel puuliikidel, nt sanglepal, kasel ja saarel. Tallus on õhuke, jahujas ja valkjashall või kerge lillaka varjundiga. Tallusel nähtavad väikesed valged täpikesed, läbimõõdus ca 0,3 mm (pükniidid). Näpuga tugevasti üle talluse tõmmates muutub see kollaseks. Põlismetsas kasvab tüvedel kuni 10 meetri kõrgusele, aga enamasti siiski ainult tüve alaosas.Üks sagedamini leitavaid vääriselupaikade tunnusliike, aga liigi ohtrus viitab metsamaa põlisusele ja jäänukmetsadele.

Sire varjusamblik Chaenotheca gracilenta

Kasvab niisketes vanades metsades tuuleheitejuurestikel. Tallus on (tume)roheline ja viljakehad nööpnõela kujulised, kuni 7-8 mm pikkused, mille jalg on mustjas ja peaosa hele või beez. Varasem nimi oli sire säärsamblik. II kaitsekategooria. Haruldane.