Seened
Harunev korallnarmik Hericium coralloides
Kasvab vanades leht- ja segametsades lamapuidul ning surnud puudel, peamiselt kasel ja haaval. Viljakeha korallitaoliselt harunev ja pikkade narmastega. Viljakeha valge, vanemalt kollakaspruun. Üheaastane, kasvab sügisel. Vähearvukas.
Lakkvaabik ehk läikvaabik Ganoderma lucidum
Leidub erinevat tüüpi vanades metsades, aga rohkem parasniisketes metsades. Viljakeha pealt punakas ja läikiv, noor viljakeha heleda tipuga. Kasvab tüügastel, lagenenud puidul, kändudel ja juuremätastel. Reishi nime all maailmas laialt tuntud raviseen. Mitmeaastane. Vähearvukas.
Lillatümak Leptoporus (perekond)
Kasvab erinevates vanades metsades lamatüvedel. Viljakeha on pealt roosa või lillakas, alt valge. Pehme ja vetruv viljakeha, üheaastane. Liikidest on olemas nt männi-lillatümak ja kuuse-lillatümak. Vähearvukas.
Limatünnik Sarcosoma globosum
Leidub peamiselt vanades palu- ja laanemetsades, vahel ka keskealistel metsades. Viljakeha on tünnikujuline ja tumepruun, mis on kuni 8-sentimeetrise läbimõõduga. Väljastpoolt on seen pruun-sametjas ja kortsuline, aga sisemus on vesiselt sültjas. Kasvab kevadel aprillis-mais maapinnal.
Haruldane. I kaitsekategooria.
Lodutarjak Rigidoporus crocatus
Kasvab niisketes ja viljakates soovikumetsades. Oranži ja sageli ebakorrapärase viljakehaga. Kasvab peamiselt kuuse ja sanglepa lamatüvedel, nende alaküljel. Vanade loodus- ja põlismetsade tunnusliik. Haruldane, peamiselt ida- ja vahe-Eestis.
Volt-tardnahkis Phlebia centrifuga
Kasvab viljakates ja vanades okas- ja segametsades. Lamatüvedel, peamiselt kuusel. Viljakeha värskelt lillakas või roosa, voldiline ja servast narmaline, üheaastane. Vanad viljakehad on kevadel kollakad või hallid. Vähearvukas, Ida-Eestis rohkem.
Eenduv kuusetaelik Phellinus abietis
Kasvab kuusikutes ja kuuse-segametsades, ainult kuusel. Leitud peamiselt palu-, laane- ja salumetsadest. (Hele)pruun viljakeha on mitmeaastane ja eenduv või osaliselt liibuv, sageli on mitu viljakeha lähestikku. Kasvab vanade kuuskede tüvedel, sageli oksakaeltes, aga ka lamatüvedel ja tüügastel. Vähearvukas.
Haavanääts Junghuhnia pseudozilingiana
Kasvab viljakates vanades haava-segametsades, peamiselt salu- ja laanemetsades. Viljakeha on üheaastane, liibuv, sitke, valge ja see kasvab haavataeliku viljakehadele. Liik avastati ja kirjeldati esmakordselt Eestis seenevana Erast Parmasto poolt. III kaitsekategooria. Eestis idapoolse levikuga ja vähearvukas.
Roosa pess Fomitopsis rosea
Kasvab vanades viljakates metsades lamapuidul, peamiselt kuusel. Viljakehad on mitmeaastased, tavaliselt 3-6 cm suurused. Viljakeha alakülg on roosa, pealt mustjaspruun. Idapoolses Eestis on liik vähearvukas, aga läänepoolses Eestis haruldane.
Roostetorik Pycnoporellus fulgens
Kasvab vanades viljakates metsades lamapuidul, peamiselt kuusel, vähem männi ja haava lamapuidul. Viljakehad on üheaastased, tavaliselt 3-8 cm suurused. Eredavärvilise oranži viljakehaga. Kübarjaid või poolliibuvaid viljakehi võib leida juulist oktoobrini. Idapoolses Eestis on liik vanades metsades vähearvukas, aga läänepoolses Eestis haruldane.
Taiga-peenpoorik Skeletocutis odora
Kasvab vanades viljakates metsades, peamiselt laane- ja salumetsades. Lamapuidul, peamiselt kuusel ja haaval. Üheaastane viljakeha on liibuv ja valge, kuivades muutub kõvaks ja tumeneb pruunikaskreemiks. Viljakeha paksus on 3-10 mm, millel on piklikud torukesed ja need võivad moodustada astmeid. III kaitsekategooria. Haruldane.
Tumepruun taelik Phellinus ferrugineofuscus
Kasvab viljakates kuusikutes ja kuuse-segametsad. Kuuse lamatüvedel, harva männil. Tume- või kohvipruun, üheaastane ja liibuva viljakehaga. Võib kasvada väikse laiguna või katta 1-2 m ulatuses lamatüve alakülje. Idapoolse levikuga. Vähearvukas.
