Algas vääriselupaikade inventuuri projekt

Projektist

Eesti Looduseuurijate Selts asus 2018. a sügisel riigimaadel asuvates metsades vääriselupaiku kaardistama. Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üle Eesti. 2020. oktoobri seisuga on kaardistatud pea 5000 hekratit uusi vääriselupaiku. Toimumisaeg: 2018-2020

Mis on vääriselupaik?

Vääriselupaigad (VEP) on mõne hektari suurused metsaosad,enamasti loodusmetsad tükid, kust leiab suure tõenäosusega haruldasi ja ohustatud liike – sestap vajavad need alad kaitset. Selliseid väga kõrge looduskaitselise väärtusega ja mitmekesise metsaelustikuga kohti leidub Eesti metsades ainult 1,3 % metsamaast.

Miks on tarvis vääriselupaiku inventeerida?

Eesti metsades on veel leidmata tuhandeid hektareid kõrge kaitseväärtusega vana loodusmetsa kilde, mis aitavad meie metsade elurikkust hoida. Kuna need alad asuvad sageli nn raieküpsetes metsades, siis raiesurve nendele aladele on suur – kogemus näitab, et iga aastaga jääb selliseid kohti üha vähemaks.

Eestis inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999-2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50% olemasolevatest VEPidest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.

Peamised projekti tegevused:

• Vääriselupaikade inventeerimine riigimetsas (plaanis leida vähemalt 2000 ha VEPe)
• Ekspertide koolitamine (võimalusel)
• Tutvustavad seminarid (2 tk), esiene seminar leidis aset 24.01.19, vt ettekandeid !
• Kodulehe loomine

Kuidas käib inventeerimine?

Inventuuri viivad Eesti Looduseuurijate Seltsi eestvedamisel läbi vääriselupaikade määramise tunnistust omavad spetsialistid, kes käivad metsas kohapeal paiku kaardistamas. Eelvalik tehakse riigimetsa takseerandmete, GIS mudeldamise ja värske ortofoto alusel. Inventeeritakse kõige vanemaid või mitmekesise struktuuriga metsasid, kus vääriselupaikade esinemise tõenäosus on kõige suurem.

Vastavalt vääriselupaikade määrusele kontrollivad andmeid Keskkonnaameti spetsialistid, kes edastavad need Keskkonnaagentuurile registrisse kandmiseks.

Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad lähtuvalt keskkonnaministri määrusest ja FSC sertifikaadi põhimõtetest automaatselt kaitstud. Käesolev vääriselupaikade inventuur keskendub riigimaadele, kus on ka kõige rohkem vääriselupaiku säilinud.

Projekti rahastus

Aastatel 2018-2020 läbiviidavat vääriselupaikade inventuuri projekti toetab Baltic Sea Conservation Foundation (BALTCF). Fond loodi 2014. aastal Saksamaa keskkonnaühenduste BUND Mecklenburg-Western Pomerania ja WWF Saksamaa ning ettevõtte Nord Stream AG kokkuleppe tulemusena. Loodud fond on üks Nord Streami gaasitoru keskkonnamõju kompensatsioonimehhanisme Läänemere piirkonnas. Uuri lähemalt fondi ja selle tekkeloo kohta SIIT!

Eelarve kokku on 238 260 eurot, sellest 207 760 rahastab BALTCF.

Rohkem infot:

Renno Nellis
Vääriselupaikade inventuuri projektijuht
Eesti Looduseuurijate Selts
E-post: renno.nellis@gmail.com
Tel: +372 53 021 377