Vääriselupaikade inventuuri kokkuvõte

Eesti Looduseuurijate Selts inventeeris aastatel 2019-2022 riigimaadel veel registreerimata vääriselupaikasid (VEP). Üle kontrolliti ligi 24 tuhat metsaeraldist, millest vääriselupaiga tunnustele vastas kolmandik aladest. Kokku leiti ja kirjeldati riigimaadele 4100 uut vääriselupaika, mille pindala oli 13 400 ha. Uute VEPde andmed on edastatud Keskkonnaametile, kes on kinnitanud vääriselupaigad 2/3 ulatuses ja ülejäänud andmed on ametis kontrollimisel.

Kirjeldatud uutest vääriselupaikadest asuvad majandusmetsades 7500 ha ja erinevatel kaitstavatel aladel 5900 ha, sh planeeritavatel kaitsealadel. Viimastel aastatel on VEPe suurel hulgal juurde kirjeldanud ka RMK, vähemalt 9000 ha ulatuses. Kokku on praeguseks (19.09.2022) vääriselupaikasid keskkonnaregistris kokku 38 500 ha, mis moodustab 1,6% metsamaast.

Vääriselupaigad on veel säilinud loodus- ja põlismetsad, kus leidub haruldasi ja ohustatud liike – need on mitmekesise elustiku ning väga kõrge looduskaitselise väärtusega metsaalad. Uutest vääriselupaikadest leiti palju kaitsealuseid ja ohustatud liike, sh kümneid väga haruldasi liike, nt väike-punalamesklane, männisinelane, helepruun taelik, poropoorik, kaunis neersamblik, tera-mõhnsamblik, kurdõhik ja tamarisk-kariksammal.

Vääriselupaikade inventuuri tulemusi tutvustati 27. septembril 2022.a Tartus toimunud seminaril.

Vääriselupaikade inventeerimist riigimaadel toetas Baltic Sea Conservation Foundation, https://baltcf.org/